Mis toimub sinu koera sees füüsilisel karistamisel ja mahasurumisel?

Dominantsusteooria kohaselt peavad koerad teadma oma kohta karjas, mistõttu õigustatakse sageli koera füüsilist karistamist. Paikapanemise või õpetamise püüe läbi füüsilise korrigeerimise (koera mahasurumine, raputamine, sakutamine, poomine, järsud ja teravad tõmbed rihmast) kahjustavad looma ja inimese vahelist sidet. See omakorda pärsib loomade võimet õppida ning soodustab agressiivset käitumist, millel on kahetsusväärsed tagajärjed.

Levib müüt, et neljakäpalised püüavad meie üle domineerida. See tingib ekslikult omanike vastudomineerimise. Koerad ei ole aga ka kõige kõrgema intelligentsi korral võimelised looma keerukaid strateegiaid oma omanike allutamiseks. Kui sina suudad luua üksikasjalikke plaane, et oma sõbral nahk üle kõrvade tõmmata, siis koerad seda teha ei mõista. Kuidas me seda teame? Vastus peitub ajukoores, mis on suuraju poolkerasid kattev koor, kus toimub kõrgem närvitalitus ehk teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Koera ajukoor ei ole niisama keeruline kui inimese ajukoor, mistõttu nad ei ole võimelised planeerima nii detailseid strateegiaid. Igal negatiivsel käitumisel on alati stiimul, mis ebasoodsat käitumist esile kutsub. Nende lahendamine eeldab teadlikkust ning käitumise analüüsi- füüsiline korrigeerimise kaudu me oma koera aidata ei suuda.

Uuringud on näidanud, et koera karistamine ja mahasurumine ei too kaasa oodatud tulemusi. Nimelt mahasurumise või muul viisil füüsiline karistamine paneb koera organismi tootma kortisooli. See on stressihormoon, mida toodab mandeltuum. Viimane tegeleb emotsioonide, emotsionaalse käitumise, motivatsiooniga ning sealjuures valmistab keha ette ohtlikeks olukordadeks.

Looma pikali surudes tekib justkui edumoment. Neljakäpaline rahuneb ning seda loetakse alistumiseks. Aga ära veel rõõmusta. Tardumine on näiline ning ekslik tõlgendus ning lahti selgitatav organismis toimuvate protsessidega. Iga koera kehas on oma alarmsüsteem. Stress algatab organismis hulga protsesse, mis ajalooliselt olid välja kujunenud ja vajalikud võitluseks ning põgenemiseks. Kui organismil pole võimalik võidelda või põgeneda, siis toimub sulgumine. See on koera keha kaitsereaktsioon, et säästa elu. Taoliselt käitub ka inimese organism. Sa oled võib-olla kogenud seda isegi, kui ehmatad millegi peale nii tugevasti, et justkui tarduksid ära. Traumeeriva sündmuse ajal täiesti liikumisvõimetuks muutumise – olgu kangestudes või n-ö kaltsunukuks muutudes –  ja justkui enese toimuvast väljalülitamise taga on sama mehhanism, mis kiskja poolt tagaaetaval loomal, kes korraga rohu sisse lihtsalt lamama jääb. Kui ohtlikes olukordades on inimesel nagu ka muudel elukatel kolm reageerimisviisi – põgene, võitle, tardu – siis viimane on neist kõige primitiivsem. Tardutakse lootuses, et kui ehk ei märgata, võib-olla jääb siis ellu. Aktiivsed olukorraga toimetulekuviisid põgenemine ja vastuhakkamine pole enam päevakorras. Põgeneda ei jaksa, võideldes on tulemus etteaimatav.

Niisis, kui koer sulgub, siis sel hetkel ei ole võimeline midagi õppima. Seega karistamine võib tuua hetkelise halva käitumise lõpetamise, kuid see ei õpeta talle alternatiivset- soodsat- käitumist. Selles olukorras on kortisooli tase organismis liiga kõrge ning loom pole võimeline omandama uusi teadmisi, vaid tegeleb üksnes iseenda elu säästmisega. See aga soodustab ärevuse kasvu, mis toob esile frustreerivate käitumiste taasesildumise.

Koera on võimalik läbi füüsilise karistamise allutada nagu seda on aastasadu teinud näiteks valge inimene mustale orjale, sest hirm murrab iga organismi. Aga hirm pole loov ja head käitumist soodustav. Hirm ei õpeta, kuidas on mõistlik käituda ega loo osapoolte vahel usaldavat suhet. Hirm toodab ebakindlust ja murelikkust, mis väljendub sageli agressioonis. Kasvatada ja koolitada koera on suur vastutus. Olla lahke ja heatahtlik kõige ümbritseva suhtes, eriti seetõttu, et me täpselt ei tea, mida teine hing endas elab või tunneb, suurendab vastutuse ulatust enamgi veel ja määrab heatahtlikkuse vajaduse. Astudes looja rolli, oma koera käitumismustrite ning teievahelise suhte vormija rolli on meil võimalus valida. Võimalus kehastuda kiusajaks. Või hoopis kasvada läbi protsessi iseenda parimaks versiooniks. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Armas koeraomanik! Tere tulemast SudokuPUP  koerte koolitmise õppeprogrammide lehele. Meie veebikeskkond on arendamisel. Järk- järgult avaneb Sulle uus info. Täna on Sul võimalus registreerida meie kutsikakooli õpitubadesse.  Täiendava informatsiooni leidmiseks liigu julgesti "Broneeri nüüd" või "Tegutse kohe" nupule. Liitu kindlasti ka meie Facebooki kogukonnaga. Selles suletud SudokuPUPide grupis jagame Sinuge väärtuslikku materjali. Head uudistamist ja arendavate kohtumisteni.
TUTVU KOOLITUSTEGA