Kas kutsika sotsialiseerimine saab minna päris viltu?

Tavapäraselt esimene asi, mis oma kutsikale selgeks õpetatakse on “istu” märksõna. Peale seda püütakse koerlapsele selgeks teha teisigi kuulekuse elemente – lama, kõrval jne. Reaalsus on aga see, et tegelikult õpib istumise ära nii 3-kuune kutsikas, 2-aastane kui ka 6-aastane koer. Teine huvitav nähtus on omanike püüdlus võimaldada iga hinna eest oma kutsikal teiste omasugustega mängida. Ja see kõik ei olegi tegelikult vale, kui nende tegude kõrval ei jääks tähelepanuta tervet koera elu kriitiliselt mõjutav tegevus- SOTSIALISEERIMINE. Ja mitte niisama sotsialiseerimine kutsika mängima viimise näol, vaid süsteemne ja planeeritud tegevus kutsika sotsiaalse toimetuleku arendamiseks. 

Täiskasvanud koera loomus, temperament ja käitumuslikud harjumused (nii head kui halvad) kujunevad kutsikaeas. Kõigel, mis sel perioodil aset leiab on väga tugev ning pikaajaline mõju koera täiskasvanud eale. Varajane ja õige sotsialiseerimine ennetab suurel määral käitumisprobleeme tulevikus.

Käitumisteadlased toovad välja vahemiku koerte eluperioodis, mida nimetatakse sotsialiseerimise aknaks. See vahemik on kolmest nädalast kuni, olenevalt koerast, 12-14 nädalani. See tähendab seda, et sotsialiseerimine algab juba kasvataja juures ning tihti lõppeb enne, kui omanikud julgevad koertega välja minna, kuna neil on teadmine, et enne viimast vaktsiini ei tohi koeraga väljas (või väljaspool koduhoovi) käia. Paratamatult tähendab see, et koer ei puutu kokku linnakeskkonna kära ja müraga, teiste koertega, teiste loomadega, inimestega.

Kui sotsialiseerimise aken on avatud, avastavad kutsikad maailma ilma hirmuta ning need asjad, millega neil on kokkupuuted, säilib tuttav tunne kogu nende elu. Kui sellel perioodil viia koer kokku näiteks kassi või hobusega, siis terve oma ülejäänud elu on ta kasside ja hobustega sina peal. Kuid, mida lähemale saabub akna sulgumise aeg, seda tundlikumaks koerad muutuvad. Kõik uued helid, nähtudes ja lõhnad kutsuvad nendes esile hirmu reaktsiooni. Kui soovid sotsialiseerida koera kellelagi – naine, mees, hobune, kass, siga, siis selleks kulub orienteeruvalt 90 minutit positiivset kokkupuudet vahemikus 4-8 nädalat. 

Sotsialiseerimine pole midagi muud kui klassikaline tingimine – me loome seosed kahe stiimuli vahel. Kui koeral on mingid väga tugevad emotsioonid (eriti negatiivsete emotsioonide puhul), siis teatud seosed luuakse väga kiiresti. Näiteks omaniku soov on, et ta koer saaks väga hästi läbi lastega. Seega tuleb ta mõttele, et viib koera lasteaeda lastega tutvuma. Lapsed, nähes kutsikat, tormavad kilgates tema poole. Kutsikas, nähes, et 15 last liigub joostes ja karjudes tema poole suurel kiirusel, ehmub. Ta niuksatab, pissib ning proovib minema joosta. Seda tehes takistab teda rihm ning joostes rihma lõppu saab ta haiget, kuna hoog on tal suur. Omanik võtab kutsika rahustamiseks sülle, võimaldades seeläbi lastel koera paitada. Nüüd on kutsikas veel rohkem lõksus! Üks poisslaps hakkab talle pea pealt pai tegema. Hirmunud koer näeb kätt oma pea suunas liikumas ning tunneb kabuhirmu. Viimase võimalusena koer naksab poisi lähenevat kätt, mis oli tema jaoks ohtu tekitav. Poiss tõmbab oma käe ära ning omanik karistab kutsikat sellise teguviisi eest.

Kas olukord oleks saanud veel hullemini minna? Kutsikal on nüüd kartus laste ees, eriti poiste. Selles loos oli kolm klassikalise tingimise seost koera jaoks:
1. Lapsed/ poisid on hirmuäratavad – nad jooksevad suure hulgaga kiiresti sinu poole
2. Lapsed/ poisid on hirmsad – nad jooksevad sinu juurde, et sind peast haarata
3. Lastest/ poistest tulenevalt toimuvad halvad asjad – kui nad on läheduses, siis omanik muutub vägivaldseks. 
Koer võis veel luua negatiivseid seoseid rihmaga, mänguplatsidega, sülle võtmisega, omanikuga jne. Lisaks ta õppis ära ühe väga tähtsa operantse tingimise seose- hammustamine toob kasu, kuna siis hirmsad asjad lähevad eemale. Need on kõik sellised seosed/ õppetunnid, mida me ei soovi, et meie kutsikas õpiks. 

Omaniku kavatsused olid küll head, kuid kogu situatsioon oli läbimõtlemata ning sellest tulenevalt koerale väga negatiivne. Kuna tegemist oli väga tugevate emotsioonidega, siis rehabilitatsioon võib osutuda aeganõudvaks. Kui tegeleda sellega koheselt, läbimõeldult ja enne sotsialiseerimise akna sulgumist, siis on tõenäosus, et asja saab parandada. Kahjuks on väga lihtne oma koera halvasti sotsialiseerida. Kindlasti ei saa öelda, et seda ei ole võimalik parandada, kuid sõltuvalt indiviidist võib kogemusmälestuse ümbertöötamine olla keeruline. Sealjuures on suur tõenäosus, et koerast ei tule selline koer nagu temast oleks võinud tulla. Mõistlik on ennetada ning teha kohe alguses kõik õigesti. 

Kutsika sotsialiseerimine ei ole pelgalt mäng teiste omasugustega nagu ekslikult arvatakse. See peaks olema teadlik ja planeeritud protsess ühiskonna kõigi aspektidega kohanemiseks. See peab olema positiivne, ennetav ja häid emotsioone tekitav. Koer peab looma imelisi emotsioone inimestega, koertega, uute kohtadega ja kõige uuega keskkonnas. Selle perioodi vältel peame me olema väga teadlikud kõigest, millega meie koer kokku puutub ning millised mõjud sellel koerale on. Me peame tagama selle, et koer ei kogeks negatiivseid emotsioone ajal, mil me soovime talle õpetada, et maailm on turvaline ja hea koht.

Share:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Armas koeraomanik! Tere tulemast SudokuPUP  koerte koolitmise õppeprogrammide lehele. Meie veebikeskkond on arendamisel. Järk- järgult avaneb Sulle uus info. Täna on Sul võimalus registreerida meie kutsikakooli õpitubadesse.  Täiendava informatsiooni leidmiseks liigu julgesti "Broneeri nüüd" või "Tegutse kohe" nupule. Liitu kindlasti ka meie Facebooki kogukonnaga. Selles suletud SudokuPUPide grupis jagame Sinuge väärtuslikku materjali. Head uudistamist ja arendavate kohtumisteni.
TUTVU KOOLITUSTEGA