Kas rihmata või rihmaga?

Elan seitsme maa ja mere taga. Võrratult maalilise järve kaldal, mille sillerdav pind mõjub meditatiivselt. Kus lindude sirin moodustab erakordse sümfoonia ning lopsakas loodus oma mitmekesise elanikkonnaga paitab kõiki meeli. Õhtune päikeseloojang koos kilkide laulu, looduse lõhna, lõkkevalguse ning sulistava pardiperega on parimatest hetkedest, mis ühe hingega juhtuda saab. Parim, mis sinu ja sinu koeraga juhtuda võib. Kui aga ütlen, et taolises loodussünergias viibimine lõppeb sinu lemmiku jaoks tema elukvaliteedi olulise langusega, kas sooviksid teada miks ja kuidas küll ometi?

Sumedal suveõhtul pidasime perega järvekaldal pikniku. Lapsed kilkasid, vanavanemad meenutasid oma nooruspõlve- nautisime teineteist ja ühisolemist. Elu maal on õpetanud mulle püsima hetkes, mistõttu püüan looduses viibides märgata igat puud ja loodushäält. Erakordselt hüpnootiline ning hingetoitev tegevus. Tol õhtul talletasin enda jaoks kõlava luigelaulu, mis kandis mu mõtted Vana-Kreeka metafoorile, mille kohaselt valged graatsiad viibivad enamuse elust vaikides, ent vahetult enne surma lasevad kõlada oma parimatel paladel. Taoline lüüriline romansi deklareering järvel mõjus metafoori valguses tõepoolest ettekuulutavalt. Ometigi oli hetkes ja hinges sedavõrd sügav vaikus, et kõlavatest nootidest ettekuulutust välja lugeda olnuks erakordselt paranoiline.

Koerad on meiega piknikutel peaaegu alati kaasas. Õhtu möödudes tundsin vajadust jalgu sirutada. Kulgesin ühes lemmikuga mööda järveäärset kruusateed, ritsikate virtuoos saateks. Tegime mõned impulsi kontrolli harjutused, fikseerisin jalutusrihma kaelarihma külge, et kulgeda edasi lõdva rihma mänge mängides. Eelmalt märkasin lähenemas punast autot. Sees pulbitses rõõm, sest karjakoera instinktid on üha enam pead tõstmas ja läheneva auto näol vaatas vastu suurepärane võimalus probleemiga silmitsi seista. Koondasime end teepervele. Järgmised hetked on talletunud mulle monokroomselt nagu mingi ülikehv nali. Auto kaotas vahetult enne meid juhitavuse ning selle allumatu trajektoor oli suunatud mulle ja koerale. Sooritasin erakordse tiigrihüppe teisele poole teepervekraavi sõnuseletamatu plahvatusliku jõuga meie elude säästmiseks.

Olen ilmselt üks paljudest, kes on terve oma teadliku elu kasutanud koera jalutamisel kaelarihma. Mõnikord ka trakse, ent üldiselt pole olnud see teadlik otsus. Mõned asjad lihtsalt on, kuidas nad on ja meil ei tule pähe kahelda nende väärtuses. Inimesed, kes pühendavad end sõprusele oma koeraga soovivad kahtlemata tagada looma psüühilist ja psühholoogilist heaolu. Ometigi ei mõtle me sageli, miks mida teeme ja kuidas see mõjutab neljakäpalist. Vaadates tagasi tollele päevale kahetsen, et oma varem elatud elu olin värvinud arrogantslikes pintslitõmmetes, sest isekuse tõttu prügikasti visatud soovitus kaelarihma mitte kasutada kinnitus täpselt sellel hetkel, kui oma Lindaliku ürgnaise jõuga olin lennutanud oma koersõbra- tema elu päästmise hinnaga- kaelarihmapidi oimetuks kähekõriks ja see on kõike muud kui hea kulminatsioon sumedale suveõhtule.

Oled sa kunagi mõelnud, mis paikneb sinu koera kaelarihma all? Mõtleme …. nahk, karvad, lihased, lümfikanalid, lümfisõlmed, tüümused, lülisammas, keeleluu, seljaaju ja närvid, somaatilised ja parasümpaatilised närvid, veenid ja arterid, söögitoru ja hingamistoru, kilpnääre. Miks esmaabi osutajad toestavad õnnetusjuhtumite korral kaela? Ma ei saa küll veendunult väita, ent ilmselt seetõttu, et seal on eksistentsiaalselt olulisi organeid, mille täiendavad vigastused võivad osutuda fataalseteks. Võib vist öelda, et sinu koera kael on ülimalt väärtuslik. Kael on üks energiakanal, mida kaelarihma kaudu tahtlikult või tahtmata pidevalt mõjutades määrame tõenäosuse vigastusteks või probleemideks. Sa ei pruugi olla teadlik, et esmapilgul süütuna näiv kaelarihm võib põhjustada terviseprobleeme ning ehk soovid teada kuidas?

Ava oma mõlema käe peopesad, aseta kaelale selliselt, et pöidlad paikneksid kõril ning mõlema käe ülejäänud sõrmed paikneksid kaela taga. Suurenda järjest survet ning liiguta käsi äkitselt tahapoole. Samal ajal mõtle teadlikult sellele, mida koged. Mängi intensiivsusega, pikenda ja vähenda kestvust, liiguta käsi mööda kaela üles ja allapoole. Mida tunned? Pane tähele, kui palju või vähe pead avaldama kaelale survet, et tekiks ebamugavustunne, mida sa ei soovi pikemalt kogeda. Võib-olla tunned hapnikupuudust, ebamugavust kuklas, otsaesisel või kaelal, võib-olla valu teatud piirkonnas. Ehk koged hoopis ebameeldivat tuksumist või suruvat tunnet silmades? Silma siserõhk tõuseb näiteks märkimisväärselt kõrgemaks algväärtusest, kui jalutusrihma kaudu osutati kaelarihmale survet 10 sekundit, selgub teadustööst „Effects of the Application of Neck Pressure by a collar or Harness on Intraocular Pressure in Dogs“. On võimalik, et siserõhu isegi väikesed tõusud avaldavad silmale negatiivset mõju, kinnitab töö üks autoritest. Lühiajaline rõhu tõus võib muuta nägemisnärvi ja võrkkesta püsirakke. Muud koertel ja kassidel tehtud uuringud näitavad, et rõhu suurenemine võib põhjustada võrkkesta fotoretseptorite lühiajalist düsfunktsiooni. Seega ka väga lühiajaline kaelarihma surve kaelale võib ohustada sinu looma silmade tervist.

Seljaaju on energiakanal, mis teenib kogu koera keha. Sealt hakkavad hargnema närvid. Oled sa kunagi maganud oma käe peal või löönud küünarnuki ära vastu lauda ning kogenud ebamääraselt veidrat torkivat tunnet? Kui jah, siis suure tõenäosusega oled traumatiseerinud oma käe närve. Paljudel koertel, kes lakuvad või näkitsevad oma esikäppasid diagnoositakse allergia. Probleem võib aga hoopis seisneda kaelarihmas, mille pikaajaline tugev surve närvidele tekitab ebanormaalset tunnet, mis paneb koera neid lakkuma, märgib Peter Dobias oma väljaannetes.

Minu lapsed armastavad juua jäätise-puuviljakokteile. Praktika on aga näidanud, et igas kokteilis on vähemalt üks liiga suur puuviljatükk, mis kõrt ummistab. Organism on nagu kõrre ja kokteili sümbioos. Kõik peab olema vabas liikumises, et vältida probleeme. A.Halligren on oma uuringutega jõudnud järeldusele, et kaelarihmad ja kaela- ja seljaaju vigastused on omavahel korrelatsioonis. Pole vahet, kas loom ise sikutab rihma või teeb seda koera inimene juhuslikult või tahtlikult, mõju kaela elunditele on sama. Sikutamise tulemuseks on, et kõik tõmbamisjõud keskenduvad väga väikesele alale. Selles väikeses piirkonnas on palju elutähtsaid elundeid, mis ei ole sellise jõu mahu eest kaitstud.

Alati on neid, kes ütlevad, et tõenäosus taolisteks vigastusteks on sedavõrd madal. Võib-olla on neil ütlejatel ka omajagu õigus. Samas tõenäosus on tõenäosus. Koera pidev kaelarihmast sikutamine või üks juhuslik äkiline liigutus nagu meil tollel õnnetul õhtul või hoopis kiire sööst rihma teise otsa võib olla selleks üheks õnnetuks ebatõenäosuseks. Meil on võimalus teha oma koera osas teadlikke valikuid. Kaelarihm on kahtlemata valik. Valik, millel on alternatiiv. Edasine on juba sinu otsus. Hoidkem oma koera kaela, mis on nii väärtuslik.

Share:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Armas koeraomanik! Tere tulemast SudokuPUP  koerte koolitmise õppeprogrammide lehele. Meie veebikeskkond on arendamisel. Järk- järgult avaneb Sulle uus info. Täna on Sul võimalus registreerida meie kutsikakooli õpitubadesse.  Täiendava informatsiooni leidmiseks liigu julgesti "Broneeri nüüd" või "Tegutse kohe" nupule. Liitu kindlasti ka meie Facebooki kogukonnaga. Selles suletud SudokuPUPide grupis jagame Sinuge väärtuslikku materjali. Head uudistamist ja arendavate kohtumisteni.
TUTVU KOOLITUSTEGA